Infotehnoloogia trendid aastal 2017 - mobiilsus, pilveteenused, IT juhi roll Infotehnoloogia trendid aastal 2017 - mobiilsus, pilveteenused, IT juhi roll

Uus aasta ongi käes. Arutleme veidi, millised on olulisimad IT trendid, mida algav aasta kaasa võiks tuua. Jätkuvatest trendidest peab kindlasti ära nimetama järgmised:

  • Lõppkasutajaseadmete jätkuv lihtsustumine;
  • Pilveteenuste kiire kasv;
  • IT juhi rolli nihkumine info haldamise suunas.

Need infotehnoloogia trendid toovad kaasa  mõjud IT turule. Järgnevalt räägingi veidi nendest.

Nutitelefonide turg on igav

Operatsioonisüsteemide osas on praeguseks  Androidiga tõsiselt konkureerima jäänud vaid  iOS, kuid väljanägemiselt, nii seest kui väljast, on telefonid muutumas aina sarnasemaks. Ka rakendused ja pilveteenused, mida kasutatakse, on üha enam samad. Uued lipulaevad Galaxy S8 ja iPhone 8 ei paista, praegu teada oleva baasil, pakkuvat midagi revolutsioonilist.

Eristumine on muutunud nii keeruliseks, et 2017. aasta võib tuua kaasa odavamate alternatiivide eelistamise juhtivatele brändidele. Odavate Android telefonide müügimaht kasvab proportsionaalselt kiiremini ning mõned tootjad võivad olla sunnitud uksi sulgema. Terve nutitelefonide turu esimest käibetagasilööki võib oodata juba 2018. aastal, mil kogu turu maht võib esmakordselt väheneda.

 

Arvutiturg näitab elavnemise märke

Microsofti viimane operatsioonisüsteem, Windows 10, on hakanud väga kiiresti edasi liikuma ja arenema. Windowsi arengut on toetanud edukad seadmed Surface ja Surface Book. Sel aastal on valikusse lisandumas Surface Studio, mis peaks sisu tootmise puutetundlikul ekraanil viima täiesti uuele tasemele. Kummalisel kombel ei ole Microsofti edu puutetundlike arvutite loomisel veel inspireerinud ei teisi arvutitootjaid ega ka Apple’it. Loodetavasti olukord muutub  kui Windows 10 Creators Update lõpuks arvutitesse jõuab. Kogemus on näidanud, et nutiseadmed ei ole kõige sobivamad töövahendid professionaalse sisu loomiseks ja selleks on eelistatud ikkagi päris arvuti. Seepärast on tõenäoline, et arvutituru kahanemine hakkab pidurduma ning mõningates segmentides võime näha isegi kasvu. Seda  on oodata siiski vaid kallima hinnaklassi seadmete turuosas, kus nutiseadmed ei paku tõsist alternatiivi.

Andmekeskused kasvavad, kahanevad ja automatiseeruvad

Pilveteenuste mahu kasv ja võimaluste areng avaldab andmekeskuste seadmete läbimüügile jätkuvalt suurt mõju. Pilvetehnoloogiad on arenenud tasemele, kus ka suured ettevõtted on hakanud neid aina enam kasutusele võtma. Standardsed keskteenused nagu e-mail, dokumendihaldus ja arvutihaldus liiguvad üha enam pilveteenustele. Seepärast on oodata jätkuvat standardsete serverite ja andmehoidlate turu vähenemist. Uued arhitektuurid (hüperkonvergents) võimaldavad tänu arvutusvõimsuse kiirele kasvule suunata osa ressurssi automatiseerimisele ja seeläbi süsteemide haldamise efektiivsust parandada.

Siiski, siiski… Serverite turu maht kasvab teadusarvutuste segmendis, kuna sellist töövoogu on ebastandardse iseloomu tõttu keeruline pilve viia. Tavapäraste töövoogude jaoks asendavad integreeritud teenuste serverid üha enam tavapäraseid lahendusi.

 

Serverikeskuste osas võib IT trendid kokku võtta järgmiselt: standardsed töövood kolivad pilve ja mittestandardseid töövooge toetav infrastruktuur automatiseeritakse.

Pilve infrastruktuuri turuliidrid

Pilveteenuseid puudutav trendide osas on nii suur, et selle peab jagama mitmeks osaks. Esiteks on peamine pilveteenuste arengu mootor nutiseadmete kasutamine, mis soodustab tarkvarateenuste arengut. Kõik need tarkvarateenused peavad mingitel seadmetel jooksma. Lisaks tahavad globaalsed ettevõtted oma klientidele pakkuda globaalseid teenuseid, mille jaoks on juba mõistlikum kasutada pilve infrastruktuuri teenuseid.

Taoliste platvormide pakkumise nõudluse kasvuga on suutnud sammu pidada vaid kolm pilve-infrastruktuuri pakkujat – Amazon, Microsoft ja Google. Amazoni pilveteenuste mahuks hindab Forrester umbes 13 mld dollarit, Microsofti Azure on umbes poole väiksem ja Google’i pilve käive jääb umbes 1 mld dollari kanti. Need numbrid ei sisalda Microsofti käivet Azure’i peal jooksvatest Office 365 teenustest ja Google’i tulusid reklaami müügilt, mis samuti toimivad kõik sama infrastruktuuri pealt.

Igatahes on IDC veendunud, et aastal 2018 jooksevad 60% suurettevõtete IT teenused pilve infrastruktuuril. Seejuures on väikesed ettevõtted aktiivsemad pilveteenuste juurutajad.

Platvormi- ja funktsiooniteenused

Kui veel mõni aasta tagasi tundus, et asjade interneti arengumootoriks saavad olema uued väikesed ja odavad andmeid edastavad vidinad, siis praegu tundub rõhk olevat pigem kesksüsteemidel. Töökindlate ja päriselt kasulike vidinate arendamine on osutunud ootamatult keeruliseks. On selgunud, et vajalikke andmeid koguda ja edastada suudavad  paljud juba kasutuses olevad seadmed, puudulik on hoopis valmisolek andmeid vastu võtta ning neist järeldusi teha. Seepärast on praegu näha kiiret arengut masinõppimise, platvormi- ja funktsiooniteenuste osas.

Näiteks pole aeg-ajalt juhtuvate sündmuste registreerimiseks mõistlik üles seada servereid ega andmekeskusi, sündmusi registreerida on aga vaja. Sellisel juhul on mõistlik seadistada hoopis sündmust registreeriv teenus (event hub), mis omakorda edastab sündmuse eelseadistatud protseduurile. Kõik selle protseduuri käivitamiseks vajalikud ressursid eraldatakse alles sündmuse signaali saabumise hetkel. Näiteks tulekahju toimumise tõenäosus on madal seega pole kulu-efektiivne kõiki vajalikke menetlemise süsteeme ette ära broneerida. Tulekahju toimimise hetkel tuleb aga kõigi osaliste tegevus täpselt logida ja käivitada täiendavad tegevused kahjude minimeerimiseks. Füüsilises maailmas tähendab tulekahjule reageerimine turvafirma ja tuletõrje väljasõitu. Virtuaalses maailmas haaratakse ressurss samuti hetkel, mil seda päriselt vaja on.

Tulekahjule kiirest reageerimisest tasuvam on tulekahju ennetamine. Ennetavad tegevused on valdkond, kus IT maailmas tulevad mängu erinevad platvormiteenused ja masinõppimine. Platvormiteenused võimaldavad andmeid koguda, puhastada ja hoida – ilma servereid seadistamata. Peamine erinevus funktsiooniteenusest seisneb selles, et platvormiteenuseks vajalik ressurss broneeritakse ette ära. Kogutud andmete pealt teeb masinõppimise teenus ennustusi, millal ja millisele seadmele ennetavat hooldust on vaja teostada.

IT juhi töös on vähem tehnoloogiat

IT juhid peavad ümber õppima tehnoloogia juhtimisest innovatsiooni juhtimise suunas. Mida enam teenuseid pilvest tarbitakse, seda vähem tehnoloogiat on IT juhi otsese kontrolli all. Seepärast liigub ka tehnoloogia eelarve erinevatesse äriüksustesse, kes hangivad IT komponendiga teenuseid iseseisvalt. Sellest trendist sai pikemalt kirjutatud siin: https://www.primend.ee/kas-it-tookohad-on-kadumas/.

Igatahes on kindel, et uued infotehnoloogia trendid on vanakooli IT juhtidele toonud rasked ajad – ülal tuleb pidada senist IT infrastruktuuri ja samas minna üle uuele IT teenuste mudelile.

Infotehnoloogia trendid - IT juhi fookus nihkub tehnoloogialt äriteenustele

Ärianalüüs kolib pilve ja nutiseadmesse

Siiani rakendas enamik ettevõtteid ärianalüüsil tehnilist arhitektuuri, kus analüütilised mudelid töötasid otse majandustarkvara andmebaasi peal. Nutirevolutsioon on aga põhjustanud olukorra, kus äritegevuse mõõdikuid ja graafikuid jälgitakse üha enam mobiilsetel seadmetel. Lisaks on organisatsioonis aruannetele  ligipääs suuremal hulgal inimestel. Nendel põhjustel on nii ressursikasutuse kui ka andmete turvalisuse seisukohast mõistlik eraldada operatiivandmed ja analüütilised mudelid eraldi süsteemidesse. Töö lihtsustamiseks tõstab üha enam ettevõtteid analüüsiks vajalikud andmed pilve, kus saab kasutada dünaamilisi ressursse andmete puhastamiseks, masinõppimiseks ja aruannetele mobiilse ligipääsu tagamiseks.

Suured andmed on edaspidi lihtsalt andmed

Big Datast on palju räägitud, kuid paistab, et mõistest hakkab tasapisi ära kaduma Big osa. Enam ei saa rääkida eraldi struktuursete ja mittestruktuursete andmete analüüsist, sest valdkonnad on põimumas. Näeme selle trendi algust aastal 2017, kuid tõenäoliselt kaob Big Data mõistena ära umbes aastaks 2020. Vastavalt sellele, kuidas pilveteenuste pakkujatel tulevad välja uued standardiseeritud teenused asjade interneti (IoT) andmete käsitlemiseks ja sidumiseks teiste äriandmetega, hakkab ähmastuma erisus. Kõiki andmeid hakatakse lõpuks analüüsima  samade tööriistade ja algoritmidega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et revolutsioonilisi muutusi, mille jaoks 2017 oleks küps, on raske välja tuua. Pigem on suured muutused tulemas tasapisi. Silmas tasub aga pidada, et kui te siiani pole pilveteenuseid kasutusele võtnud, võib teid aastal 2018 tabada ebameeldiv üllatus – teistsuguseid mõistlikke alternatiive ei pruugi enam olla. Pilveteenused, nutiseadmed, mobiilne töö ja tehnoloogia rolli vähenemine on teemad, millesse peab süvenema, et olla edukas nii aastal 2017 kui kaugemas tulevikus.

Head uut 2017. aastat!