IDC hinnangul jõuab aastaks 2019 avalike pilveteenuste turu maht 141.2 miljardi dollarini keskmise kasvuga 19,4% aastas. Seejuures kasvab pilveteenuste turg pea kuus korda kiiremini kui IT turg keskmiselt. Samal ajal kahaneb traditsiooniliste lahenduste (klient-server arhitektuur) turg keskmiselt 5% aastas.
Pilveteenuste lõikes kasvavad kõige kiiremini infrastruktuuri- ja platvormiteenused. Kuigi avaliku pilve infrastruktuuri- ja platvormiteenuste kasv on võrdlemisi kiire, moodustavad lõviosa jätkuvalt tarkvarateenused.
Suurimad pilveteenuste turud aastal 2019 on USA (59.9%) ning Lääne-Euroopa (21.8%). Kõige kiiremat kasvu ennustatakse Ladina-Ameerikale ning Aasia ja Vaikse ookeani regioonile. Ida-Euroopas kasvab IDC hinnangul pilveteenuste turg tagasihoidlikult – vaid 18.9% aastas. Arvestades, et Lääne-Euroopa kasv samal perioodil on 20.5%, siis ei olegi vahe liiga suur.
Pilveteenuste tüübi eelistus regioonide lõikes on küllaltki erinev. Kui Põhja-Ameerika ja Euroopa eelistavad pilveteenustena hankida tarkvarateenuseid, siis Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika pilveteenuste turg on kaldu infrastruktuuriteenuste poole.
Pilve tugiteenuste turg on kaks korda suurem
Paistab, et enamik avalike pilveteenuste turu käibest koondub suurte teenusepakkujate kätte. Kohalike teenusepakkujate jaoks on oluline, et kui otsene pilveteenuste käive aastal 2020 on suurusjärgus 160-170 miljardit dollarit, siis kogu käive koos seonduvate teenustega on üle 500 miljardi dollari. See täiendav raha tuleb peamiselt halduselt ja konsultatsioonidelt.
Praegused IT teenuste pakkujad peavad rohkem tähelepanu pöörama pilveteenuste haldamisele ja kasutamise nõustamisele, sest juba ligi 60% ettevõtetest kasutab juba praegu pilveteenuseid aktiivselt ning järgmine 20% on pilveteenuseid hetkel juurutamas. Pilveteenustest mitte huvitatud organisatsioonide osakaal on langenud alla 10%. Tõenäoliselt on 3-4 aasta pärast pilveteenuseid mitte kasutavate ettevõtete osakaal sama suur nagu internetti mitte kasutavate ettevõtete osakaal praegusel hetkel.
Uued tarkvarad luuakse ainult pilveteenustena
Gartner on oma hinnangutes isegi radikaalsem kui IDC. Nimelt arvab Gartner, et paljud firmad, kes on praeguseks juba pilveteenuseid juurutanud, eelistavad uute lahendustena samuti pilveteenuseid ning neist suur osa omakorda liigub ainult pilveteenuste kasutamise suunas. Seejuures on avalik saladus, et organisatsioonides, kus ametlikus poliitikas on pilveteenused keelatud, ei ole IT osakond lihtsalt teadlik pilveteenuste kasutamisest ning lokkab vari IT (Shadow IT) tuues kaasa tugevad turvariskid.
Pilveteenuse võidukäik paistab välja ka tarkvaratootjate eelistustustest – Gartneri hinnangul on kolme aasta pärast kolmandik uutest tarkvara-lahendustest ainult pilvepõhised. See võib omakorda tähendada, et tekkinud on täiesti uued äriteenuste segmendid, kus uue äriprotsessi juurutamiseks on pea ainus võimalus pilveteenuse kasutamine. Juba praegu on pilveteenuste pakkujad – Google, Microsoft ja Amazon – Inteli top klientide hulgas. Gartneri ennustuse kohaselt ületab aastaks 2020 avaliku pilve infrastruktuuri arvutusjõudluse maht ettevõtete andmekeskustesse juurutatava mahu. Paljud firmad on siiani edasi lükanud oma investeeringuid IT lahenduste põlvkonna vahetamiseks, oodates turu selginemist. Kui investeeringuid veel natuke edasi lükata, siis on paljude jaoks ainuke uuendamise võimalus migratsioon pilveteenusesse.
Hübriidarhitektuur on kui supernoova
Vaatamata pilveteenuste kiirele võidukäigule jääb alati alles mingi osa andmetest ja seadmetest, mis ei ole pilves. Igaühe arvutis ja nutiseadmes on jätkuvalt andmeid, mis on ainult kohalikus seadmes, kuid see on pigem erand. Lisaks on paljudel ettevõtetel ärirakendusi, mida ei ole mõistlik pilve jaoks ümber programmeerida ning nende rakenduste kasutamist jätkatakse veel järgmised 5-10 aastat. Kuid tavapraktika on juba praegu pilve-arhitektuur.
Valdav trend on siiski selline, et klient-server rakendused on nagu uunikumid, mida küll kohe märkab, kuid mille osakaal on kaduvväike. Uued loodavad äriprotsesside tugitarkvarad tulevad kõik pilvepõhised. Kui iganenud rakendusi on kümnest üks, on hübriidarhitektuur põhjendatud; kui iganenud rakendusi on sajast üks, on hübriidarhitektuuri hoopis raskem põhjendada. Seepärast on tõenäoline, et me näeme 4-5 aastat kestvat hübriidarhitektuuri kiiret võidukäiku, mis lõpeb kiire hääbumisega.
Hübriidarhitektuuri mõiste ise tõenäoliselt ära ei kao. Kui praegu mõistame hübriidarhitektuuri all segu ettevõtte andmekeskuses asuvatest teenustest/serveritest ja pilveteenusest, siis 4-5 aasta pärast mõistame hübriidarhitektuuri all äkki hoopis segu erinevatest pilveteenustest, mis on ühendatud terviklikku töövoogu. Kas nende erinevate pilveteenuste ühendamine terviklikku töövoogu on siis veel IT osakonna töö või lihtsalt ärikonsultandi töö, näitab aeg.
Milline on järeldus?
Igapäevaselt muutuval IT turul on kindel ainult see, et IT sellisena nagu me seda tunneme, on vajumas unustusse. Turu suundumist ja lahenduste töökindlust jälgides on õige minna edasi pilveteenustega, sest pilveteenused on parim praktika.
28.07.2016