Küberrünnakud ei säästa väikseid ettevõtteid

Sageli arvatakse, et väiksemad ettevõtted ei satu küberkurjategijate sihtmärgiks nii tihti kui suured organisatsioonid. Tegelikkus on aga teine. Veeami 2023. aasta andmekaitseuuringust selgub, et lausa 85% lunavararünnakutest on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ei ütleks, et see on üllatav, sest väiksematel ettevõtetel on tihti piiratud IT-ressursid. 

Kahjuks pole paljud väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted rünnakuteks valmis. Neil puudub reageerimisplaan või seda pole piisavalt testitud. Suur osa ohvritest maksab lunaraha, kuid isegi siis ei pruugi andmetele enam ligi pääseda, umbes 25% juhtudest jäävad andmed kadunuks ka pärast lunaraha maksmist.

Küberrünnaku mõju

Väikeste ja keskmise suuruse ettevõtete jaoks võivad lunavararünnakud olla laastavad. Kõige suurem oht on siiski, et küberrünnakust ei taastuta.

Kuidas siis võib mõjutada?

• Tööseisak: paljud ei saa rünnaku ajal jätkata tavapärast tegevust.
• Mainekahju: klientide usaldus kaob, eriti kui lekkivad tundlikud andmed.
• Õiguslik vastutus: võivad järgneda trahvid, kohtuasjad.

Mis on lunavara ja kuidas see toimib?

Lunavara (ransomware) on pahavara, mis lukustab ettevõtte failid ja süsteemid, muutes need kättesaamatuks. Failid krüpteeritakse ning nende avamiseks nõutakse lunaraha. Sageli ähvardatakse ka ettevõtte tundlikku teavet avalikustada. Rünnaku ulatus võib varieeruda, sest lukustuda võib üks tööarvuti või terve organisatsiooni serveripark.
Oluline on mõista, et lunaraha maksmine ei garanteeri andmete taastamist. Veeami uuringu järgi ei suutnud 25% neist, kes lunaraha maksid, siiski oma andmeid täielikult taastada.

Kuidas lunavara ettevõttesse pääseb?

Küberkurjategijad kasutavad erinevaid taktikaid, millest kõige levinumad on:

• Andmepüük (phishing): petukirjad või sõnumid, mis püüavad välja meelitada paroole ja ligipääsuandmeid.
• Pahatahtlikud manused e-kirjades: näiliselt süütud dokumendid, mis sisaldavad pahavara.
• Nakatunud veebilehed: pahavara laetakse automaatselt alla, kui kasutaja külastab kompromiteeritud lehte.
• Tarkvarauuenduste puudumine: turvaaukude ärakasutamine vananenud või parandamata süsteemides

Väikeettevõtete haavatavused

Väiksemad ja keskmised ettevõtted on sageli haavatavamad mitmel põhjusel:

• Piiratud IT-võimekus: paljudel puudub IT-tiim või põhjalikud teadmised infoturbest.
• Eelarvepiirangud: ressursid on piiratud ja küberturvalisusele kulutamine võib jääda tagaplaanile.
• Turvameetmete puudulikkus: ei rakendata MFA-d, Zero Trust põhimõtteid ega toimivat andmete taastamise strateegiat.
• Varundamise nõrkused: ei järgita 3-2-1 reeglit ehk kolme koopiat kahes erinevas formaadis, millest vähemalt üks on võrguühenduseta.

Kuidas oma ettevõtet kaitsta?

Enda ettevõtte kaitsmine ei pea olema kallis ega keeruline, kuid see peab olema läbimõeldud. Tugev kaitse tugineb kolmel sambal: ennetamine, varundamine ja reageerimine.

1. Tõsta töötajate teadlikkust
Koolita töötajaid küberohte ära tundma. Kõige levinum oht on inimene ise, kes kogemata klikib valele lingile või edastab tundliku info. Regulaarne infoturbealane koolitus aitab riske vähendada.

2. Rakenda tehnilisi meetmeid

• Kasuta mitmeastmelist autentimist (MFA);
• Krüpteeri andmed, ka varukoopiadPiira ligipääse rollipõhiselt;
• Paigalda turvavärskendused kohe, kui need on saadaval;
• Kasuta lõpp-punkti kaitsetarkvara.

3. Varundamine ja taastamine
Hea varundusplaan on lunavararünnaku puhul elutähtis. Veendu, et:

• Sul on regulaarselt uuendatud varukoopiad;
• Koopiad on skannitud pahavara suhtes;
• Varukoopiad on testitud taastamise mõttes;
• Vähemalt üks koopia on võrguühenduseta ja muutumatu.

4. Ole valmis reageerima
Koosta lunavararünnaku tegevusplaan. See peaks sisaldama samme alates juhtumi tuvastamisest kuni süsteemide taastamiseni. Harjuta tegevusplaani vähemalt kord aastas – simulatsioonid aitavad valmistuda reaalseks olukorraks.

Mida teha, kui sul pole suurt IT-osakonda?

Väike IT-tiim ei pruugi üksi suuta kogu turvaohtu hallata. Hea lahendus on teha koostööd teiste ettevõtete, IT-ekspertide ja turvateenusepakkujatega. Vaheta kogemusi, korralda ühisarutelusid või kasuta riiklike organisatsioonide pakutavat infoturbealast tuge.
Ka Primend aitab ettevõtetel hinnata oma küberturvalisuse taset ning pakkuda tuge nii ennetuse, kui ka intsidentide lahendamise osas.

Reguleerivad nõuded ja maine risk

Euroopa Liidus kehtib andmekaitsemäärus (GDPR), mis kohustab ettevõtteid tagama andmete turvalisuse. Andmeleke, mille taga on küberrünnak, võib tuua kaasa trahvid, kliendikaotuse ja maine languse. Lisaks nõutakse sageli ka intsidentide ametlikku raporteerimist ja asjaosaliste teavitamist.
Kokkuvõte

Küberrünnakud ei ole ainult suurte ettevõtete probleem - väiksemad ettevõtted on sageli palju haavatavamad. Lunavararünnak võib viia tegevuse seiskumiseni, olulise andmekao ja isegi ettevõtte sulgemiseni.
Võtmesõnadeks on valmisolek, varundus ja koostöö. Kasuta lihtsaid, ent tõhusaid samme nagu töötajate koolitus, tehniline kaitse, turvalised ja testitud varukoopiad ning hästi harjutatud kriisiplaan.
 

Küsi pakkumist

Liitu uudiskirjaga