Kuidas valmistuda küberrünnakuteks?

Digiajastul kujutavad küberkurjategijad endast tõsist ohtu organisatsioonidele, kasutades ära turvanõrkusi ligipääsuks tundlikele andmetele. Ründajad on pidevas valmisolekus, otsides süsteemides auke ja nõrkusi. Küberjulgeoleku pidevalt muutuvas keskkonnas peavad organisatsioonid olema hästi ette valmistatud ja suutma reageerida kiiresti ja tõhusalt.

Alustame algusest: kuidas valmistuda küberrünnakuks?

Esimese sammuna tuleb organisatsioonil koostada läbimõeldud küberjulgeolekuplaan. Kuid enne, kui saab midagi rakendada, tuleb oma võrgu ja digitaalsete ressursside olemust põhjalikult mõista.

1. Kritiliste varade ja riskide kaardistamine
Alusta terviklikust inventuurist – kaardista kõik seadmed ja tarkvaralahendused, mis on kasutusel. Kui digitaalsed varad on kaardistatud ning olulised nõrkused tuvastatud, saad liikuda edasi järgmise etapi juurde.

2. Küberjulgeolekuplaani koostamine
Kuigi pole võimalik valmistuda kõigiks võimalikeks rünnakuteks, saab keskkonda hinnata ja töötada välja varuplaanid. Hea küberjulgeolekuplaan peab hõlmama järgmisi võtmevaldkondi:

• riskijuhtimine
• lunavaravastased meetmed
• töötajate koolitused ja teadlikkuse tõstmine
• turvatestid (penetration testing)
• sissetungide tuvastamine
• intsidentidele reageerimine
• riskitaluvuse määratlemine

Kaitse oma süsteeme nii tehniliste puuduste kui ka inimlike eksimuste eest. Kasuta sissetungi- ja pahavaratuvastustööriistu ning tööta välja konkreetne tegutsemisplaan intsidentide puhuks. Koolita töötajaid ja testi kaitsemehhanisme regulaarselt. Ära eira aktsepteeritud riske – dokumenteeri need, sest need võivad ajas kasvada ja muutuda kriitilisteks. Hoia oma plaan ajakohane vastavalt tehnoloogia ja turvastandardite arengule.

3. Turvameetmete rakendamine
Kui raamistik on paigas, tuleb keskenduda praktilisele elluviimisele. Isegi parim strateegia ei tööta, kui seda ei järgita. Näiteks on range paroolipoliitika mõttetu, kui paroolid kleebitakse post-it'itega ekraanile.

Arvesta alati inimfaktoriga ja taotle tasakaalu. Turvatud andmest pole kasu, kui sellele õigel hetkel ligi ei pääse.

Enne uute meetmete lisamist vaata üle olemasolevad. Kaasa võtmeisikud testimisse ja tagasisidesse. Väikesed muudatused – näiteks kasutajasõbralikud VPN-lahendused või biomeetrilised võtmed – võivad anda märgatava efekti. Mõtle ka äritsüklile – ära juuruta suuremaid muudatusi toodete lansseerimiste või puhkuseperioodide ajal.

Turvameetmed võiksid hõlmata:

• mitmetasandilist autentimist
• tugevaid ja läbimõeldud paroolinõudeid
• tarkvara uuendamise ja paikamise poliitikat
• mobiilsete seadmete kaughalduse ja -kustutamise võimalusi
• andmete krüpteerimist igas seadmes
• tulemüüri ja viirusetõrjetarkvara
• meetmeid, nagu USB-portide keelamine või kasutajakontode piiramine
• hästi läbi mõeldud intsidentide lahendamise plaani
• usaldusväärset varundus- ja taastamissüsteemi

4. Koolitused ja teadlikkuse tõstmine
Küberjulgeolek on iga töötaja vastutus. Koolita personali igal tasemel, selgitades, miks turvameetmeid kasutatakse – mõistmine suurendab kaasatust.

Õpeta töötajatele andmepüügivõtteid, sealhulgas uusi ründeviise nagu MFA-fatigue ehk mitmefaktorilise autentimise väsitusrünnakud. Tuleta juhtidele meelde, et nad ei nõuaks paroole mitteametlikes kanalites. Korralda regulaarselt andmepüügisimulatsioone ja lisa lisakoolitusi neile, kes testidele "lõksu" jäävad.

5. Varundamine ja taastamisplaanid
Varukoopiad on iga küberjulgeolekuplaani selgroog. Kasuta 3-2-1 reeglit: kolm koopiat, kahel erineval andmekandjal, üks asukohas väljaspool organisatsiooni – ideaaljuhul muutmatus (immutable) vormis. Krüpteeri ja testi regulaarselt varukoopiate terviklust.

Varukoopia, mida pole testitud, ei ole usaldusväärne. Valmista ette kriisitaasteplaan ja määra kindlaks, kui kaua selle aktiveerimine aega võtaks.

6. Regulaarne auditeerimine ja õppused
Testi oma turvameetmeid põhjalikult. Kaasa sõltumatuid eksperte pentestimiseks – nad näevad asju objektiivselt ja võivad märgata kriitilisi lünki, mida seestpoolt ei paista.

Harjuta iga etappi: kas andmete taastamine töötas? Kas hoiatused jõudsid õigel ajal? Kui kiiresti suutsid operatsioonid taastuda? Vaata tulemused üle ja täienda plaani vastavalt.

Kuidas küberrünnakust ellu tulla?
Rünnaku ajal loeb iga sekund – see mõjutab kahjusid, seisakuaega, taastumist ja rahavoogu. Edukas varajane tuvastamine sõltub tugevast monitooringuraamist.

Koosta selge jälgimisplaan, mis sisaldab häiretasemeid, teavitusahelaid ja läbimõeldud lävendipõhiseid hoiatusi, mis väldivad “häireväsimust”. Sellest võib sõltuda, kas rünnak avastatakse õigeaegselt või mitte.

Rünnaku piiramise strateegiad
Kui rünnak tuvastatakse, on kiire tegutsemine hädavajalik. Isolaeri mõjutatud süsteem viivitamatult – katkesta võrguühendus, sulge seadmed või tühista ligipääs. Kui komponent tekitab kahtlust, mängi alati turvaliselt ja katkesta ühendus.

Likvideerimine ja taastamine
Taastamise käigus eelista alati ettevaatlikkust mugavusele. Ära riski süsteemi uuesti nakatamisega lihtsalt selleks, et säästa andmeid. Pärast isoleerimist kasuta usaldusväärseid viirusetõrjeprogramme või taasta andmed teadaolevalt puhtast varukoopiast.
Kaasa küberturbe eksperdid, et tuvastada ründe allikas ja parandada nõrkused. Enne süsteemide tavakasutusse tagastamist testi neid karantiinis või liivakastis, et veenduda turvalisuses.

Läbipaistev kommunikatsioon
Teavita sidusrühmi pidevalt – mitte ainult rünnaku alguses, vaid kogu taastumisprotsessi vältel, eriti kui plaanid või ajakavad muutuvad. Järgi kehtestatud suhtlusprotokolle, kaasates õigel ajal juriidilise osakonna, PR-tiimi ja juhtkonna.
Kui tundlikud andmed võisid lekkida, teavita viivitamatult juriste, et täita regulatiivseid kohustusi. Sõltuvalt asukohariigist võib olla vajalik ametivõimude teavitamine. Valmista avalikud teadaanded koostöös PR- ja juriidilise meeskonnaga.

Rünnaku järgse analüüsi läbiviimine
Pärast kriisi tee põhjalik järelanalüüs – mitte süüdlaste otsimiseks, vaid õppimiseks. Uuri, mis juhtus, kuidas see juhtus, kuidas taastumine kulges ja mida saaks järgmisel korral paremini teha.
Ükski süsteem ei suuda takistada kõiki rünnakuid, kuid selline analüüs aitab tagada, et sinu kontrollimehhanismid vastaksid jätkuvalt organisatsiooni riskitaluvusele.

Tänapäeval pole ükski küberjulgeolekuplaan täielik ilma tugeva varundus- ja taastamisstrateegiata. Isegi kui sul on head tööriistad, väljaõpe ja tegutsemisplaanid, võib üksainus turvaintsident kogu töö seisata. Sellisel hetkel võib hea varukoopia olla ainus viis kiiresti taastuda ja minimeerida pikaajalist kahju.

Küsi pakkumist

Liitu uudiskirjaga