- Prantsusmaa supermarketite küberrünnak näitab, kui kaugele võivad häkkerid minna
- CyberChess 2026: AI muudab küberturvalisuse rakendamise kiirust, mitte põhitõdesid
- Microsoft kujundab Copiloti ümber. Mida peaksid ettevõtted teadma
- Primend liitus Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga
- Küberturbe uus reaalsus: ründajad sihivad süsteemide asemel inimesi
- Smishingu tõus Baltikumis. SMS-ist on saanud küberkurjategijate uus lemmikrelv
- Autentimispettused Baltikumis: tehnoloogia kõrval jääb määravaks inimese otsustusvõime
- Lätis lekkisid 1,2 miljoni inimese andmeid. Mida peaksid sellest õppima Eesti ettevõtted?
- Olulised muudatused Microsoft 365 litsentsides alates 01.07.2026
- Olulised muudatused Microsofti litsentsides ja hindades 2026. aastal
- M365 Copilot Business litsentsid SME-dele
- Aasta lõpuni Copilot litsentsid 50% soodsamalt
- Microsofti igakuise arveldamisega aastaste litsentside hind tõuseb 1. aprill 2025
- Microsoft 365 Copilot aastane litsents igakuise maksega
- Primend grupi juhina alustab Teet Raudsep
- Toomas Mõttus jätkab Primendis suurosanikuna
- Primend võitis Microsoft 2023 aasta partneri tiitli
- Primend - Microsofti kaasaegsete lahenduste partner
- Kapitel investeerib Riia bürooarendusse üle 60 miljoni euro
- Pilveteenustele keskendunud ettevõtted Primend ja Digifi ühinevad
- Pressiteade | Primend ja Bondora kingivad kahele koolile lauaarvutid
- Pressiteade | Primend kinkis Ida-Viru Keskhaiglale tahvelarvutid
- Primend aitas SYNLABil hooldekodudele kinkida tahvelarvutid
- Pressiteade | Primend ja Iteraction ühinevad
Prantsusmaa supermarketite küberrünnak näitab, kui kaugele võivad häkkerid minna
Kui räägitakse küberrünnakutest, kujutatakse enamasti ette varastatud andmeid, lukustatud servereid või seisma jäänud arvuteid. Kuid oktoobris Prantsusmaal toimunud juhtum näitas, et mõnikord pole ründajate eesmärk mitte andmed, vaid hoopis füüsiline maailm.
Väidetavalt õnnestus ründajatel pääseda ligi sadade supermarketite külmutussüsteemidele ning muuta nende tööparameetreid. Temperatuurid tõusid, toidukaubad riknesid ning ettevõtted pidid tegelema märkimisväärsete kahjudega. Juhtunu uurimine alles käib, kuid juba praegu peetakse seda üheks kõnekamaks näiteks sellest, kuidas digitaalne rünnak võib mõjutada väga reaalseid protsesse.
Juhtumi juures ei ole kõige tähelepanuväärsem mitte see, et sihtmärgiks sattusid külmutusseadmed.
Olulisem küsimus on hoopis see, miks need üldse olid interneti kaudu ligipääsetavad ning milliseid teisi süsteeme me igapäevaselt kasutame, mõtlemata nende võimalikule haavatavusele.
Täna on võrku ühendatud peaaegu kõik. Ventilatsioonisüsteemid, ligipääsukontroll, valvekaamerad, tootmisliinid, laadimistaristu, ladude automaatika, energiahallatus ja kümned muud lahendused, mille peamine eesmärk ei ole kunagi olnud IT. Aastate jooksul on neist saanud osa ettevõtte digitaalsest keskkonnast. See tähendab, et ründevektorid ei lõpe enam ammu töötajate arvutite või e-postiga.
Tehnoloogia, mida me enam ei märka
Paljud ettevõtted ei mõtle igapäevaselt sellele, kui palju tarkvara, kasutajakontosid, kaugjuurdepääse ja internetiühendusi peitub süsteemides, mille peamine eesmärk on hoopis hoonet kütta, toodangut jahutada või ust avada. Need tehnoloogiad on muutunud nii tavaliseks, et neid võetakse iseenesestmõistetavalt. Täpselt samamoodi nagu elektrit. Alles siis, kui midagi juhtub, mõistetakse, kui suurel määral nende toimimisest sõltub kogu äritegevus.
Prantsusmaa supermarketite juhtum tõi selle sõltuvuse väga nähtavalt esile. Kui külmaahel katkeb, ei ole tegemist enam IT-probleemiga. Müügilt kaob kaup. Tarneid ei saa täita. Tekivad otsesed kahjud. Mõjutatud on kliendid, partnerid ja tarnijad.
Küsimus ei ole selles, mida häkkerid sihivad
Küsimus on selles, mida nad saavad mõjutada. Viimase kümnendi jooksul on maailmas nähtud rünnakuid torujuhtmete, haiglate, tootmisettevõtete, sadamate, lennujaamade ja energiataristu vastu. Ühiseks nimetajaks ei ole konkreetne valdkond, vaid asjaolu, et kõik need organisatsioonid sõltuvad tehnoloogiast rohkem, kui sageli teadvustatakse. Ründaja ei pea tingimata midagi varastama. Mõnikord piisab sellest, kui panna süsteem tööle valel ajal, vales režiimis või valel temperatuuril.
Just seetõttu muutub üha olulisemaks küsimus, millised tehnilised süsteemid mõjutavad ettevõtte tegevust kõige otsesemalt. Serveri taastamine võib võtta tunde. Tootmispartii hävimist või riknenud kaupa ei pruugi enam taastada.
Mida sellest õppida?
Prantsusmaal juhtunu ei tähenda, et iga ettevõtte külmutusseadmeid hakkavad nüüd häkkerid ründama. Küll aga on see hea meeldetuletus, et organisatsioonid peaksid regulaarselt üle vaatama kõik internetiga ühendatud süsteemid, sõltumata sellest, kas neid peetakse traditsiooniliseks IT-ks või mitte. Sageli ei ole suurimad riskid peidus serveriruumis. Need võivad paikneda laos, tootmishallis, tehnoruumis või hoone automaatikalahendustes. Mida rohkem seadmeid ühendame pilve ja kaugjuhtimislahendustega, seda olulisemaks muutub teadmine, mis on võrku ühendatud, kes sellele ligi pääseb ja kuidas seda kaitstakse.
Järgmine sihtmärk ei pruugi olla andmebaas
Prantsusmaa juhtum näitab, et küberrünnakute mõju ulatub järjest sagedamini ekraanist kaugemale. Kui varem räägiti peamiselt andmeleketest või lunavarast, siis nüüd näeme üha rohkem juhtumeid, kus rünnak mõjutab seadmeid, protsesse ja füüsilist keskkonda. Seetõttu tasub igal ettevõttel aeg-ajalt küsida üks lihtne küsimus:
Milline süsteem põhjustaks meie organisatsioonile suurimat kahju siis, kui keegi saaks selle üle kaugjuhtimise teel kontrolli?
Sellele küsimusele vastamine võib anda märksa väärtuslikuma ülevaate kui järjekordne nimekiri võimalikest küberohtudest.
