Palun ära kasuta arvutit! Juhi tööd! Juhi inimesi! Palun ära kasuta arvutit! Juhi tööd! Juhi inimesi!

Juhi arvuti taga kössitatud päevad e-posti lugemiseks ja saatmiseks ning aruannete läbivaatamiseks ei erine töö iseloomu poolest kuidagi konveieri liinitööst. Kontorilaua rutiinid tekitavad vaid ebakindlust tööga toime tulemise suhtes. Sest töö juhib sind, mitte sina ei juhi tööd. On aeg ennast rutiinist lahti rebida ning tööd juhtima hakata!

Eesmärkide saavutamisest on kirjutatud raamatukogu täis teoseid eesotsas Peter Druckeriga, kes on juhi tulemuslikkusele eraldi oma raamatu pühendanud. Kõikide pikkade ja põhjalike käsitluste juures on aga tõde lühike – juht saavutab oma eesmärgid teiste inimeste mõjutamise, soorituse mõõtmise ja eeskujuks olemise kaudu. Arvuti taga kössitades ei ole võimalik neid ülesandeid edukalt täita.

Juhilt oodatakse selgete eesmärkide püstitamist ning ta peab ise nende saavutamiseks tegema nähtavaid samme. Nähtavuse parandamiseks peab ta kabinetist kolima töötajate keskele. Teisi inimesi on lihtsam mõjutada olles nende kõrval, mitte e-mailiga memosid saates. Samuti on parem oma silmaga näha, kuidas tööd edukalt sooritatakse ning millised tegevused tegelikult ettevõttes väärtust lisavad. Kõigeks selleks on võimalused olemas, tuleb loobuda vanadest rutiinidest ning kasutusele võtta mobiilsed tehnoloogiad.

Tehnoloogia kohta tuleb langetada uued otsused. Veel mõned aastad tagasi olid juhatuse laual küsimused sellest, milliseid arvuteid töötajatele osta ning millised tarkvaralitsentsid on vajalikud produktiivse töökeskkonna loomiseks. Nutiseadmete kiire levik ning infotehnoloogia kasutusharjumuste muutus ei luba enam varasemat otsustusmudelit korrata. Uus olukord eeldab hoopis töötajate produktiivust tõstvate lahenduste valikut pilveteenuste hulgast. Pilveteenuseid on võimalik kasutada iga seadmega ning igast internetti ühendatud punktist. Töötajad kipuvad ise ostma omale seadmeid, millega nad tunnevad ennast produktiivsematena. Investeeringute eesmärk on üha vähem võimaluste loomine ning üha enam keskse kontrolli omamine ettevõttes loodud, kuid pilveteenustes säilitatava teabe ja kliendisuhtluse üle. Võimalused on olemas, need tuleb koordineeritult ära kasutada.

Küsimus on pilveteenuste riskide juhtimises. Paljud juhid kahtlevad pilveteenuste turvalisuses, sest andmeid töötlevad serverid ei ole enam nende territooriumil. “Minu kodu on minu kindlus” mõtlemist kritiseeris Sun Tzu juba enam kui 2500 aastat tagasi väites, et kindlus kammitseb ja teeb valitseja vaenlasele lihtsaks sihtmärgiks. Kui ettevõttes on mõni nutitelefoni kasutav töötaja, on “kindlus” juba vallutatud, sest iga nutitelefon kasutab vähemalt üht pilveteenust. Kui otsida kaasaegsemat paralleeli, siis pilveteenuste vältimine on sama ratsionaalne kui soov käia komandeeringus vaid isikliku lennukiga; see on võimalik, kuid hinna tõttu kättesaadav vaid vähestele. Jääb vaid küsimus sellest, kuidas maandada riske.

Teenuseid kasutavad töötajad, mitte seadmed. Varem oli tarkvarade koostöö tagamisel oluline need paigaldada samasse serverisse. Pilveteenused on geograafiliselt hajutatud. Tervikuks seob need ühtne kasutusõiguste süsteem kõigis pilveteenustes. Teabe turvalisuse tagamiseks on vaja kehtestada ligipääsureeglid teenustele, sest kontori välisuksega ei saa enam infosüsteemi ligipääsu piirata. Töötajate koolitamine ja juhendamine on sama oluline kui mis tahes muud turvalisust puudutavad küsimused.

Single-SignOn. Tööajate jaoks on lihtsam kui neil on sama kasutajanimi kõigis teenustes.

Single Sign-On. Tööajate jaoks on lihtsam kui neil on sama kasutajanimi kõigis teenustes.

 

Kui teenust pole telefonis, siis pole seda olemas. Ettevõtte infosüsteem tuleb arvuti küljest lahti siduda ning võtta kasutusele teenused, kus andmed on võrdselt hästi kasutatavad nii arvutist kui nutiseadmest. Vastasel juhul muutub ettevõtte infosüsteem töötajate eraomandiks, kus erinevad komponendid asuvad erinevate töötajate pilveteenustes. Ettevõtte enda infosüsteemi jäävad vaid andmed, mida sisuliselt ei kasutata.

Aruanne peab olema hetkega hoomatav. Kõige paremini iseloomustab aruandlusele esitatavaid nõudeid kaardirakenduste areng nutiseadmes. Alguses oli suurepärane tase see, kui telefonis oli võimalik kaarti vaadata. Seejärel tuli võimalus kasutada navigatsiooni ning nüüd annab telefoni kaardirakendus häälkäsklusi. Vali oma sihtpunkt, pane telefon tasku ja hakka sammuma. Vaata rahulikult ringi, naudi vaateid ja väldi auto alla jäämist, telefon ütleb õiges kohas, millal pead keerama paremale või vasakule. Selline peab olema ka aruandlus – selge ja arusaadav, et saad keskenduda oma töösooritusele ja aruanne teavitab sind õigel hetkel, kui on vaja suunda muuta.

Aitab arvuti taga kössitamisest! Aruta töötajatega läbi eesmärgid, lase aruandlus teha hoo pealt aru saadavaks ja ole eeskujuks seades sammu teiste ees!


Eelnev seisukoht / arutlus ilmus esmakordselt BCS Itera ajakirjas Äri IT, mille kogu sisu leiab Itera kodulehelt.